Tutvustus

Tere, meie oleme Eneli ja Kätlyn. Käime Suure-Jaani Koolis 8. b klassis. Hakkame tegema blogi teemal lähistroopika ja troopiline mets. Järgmistes postitustes saate tutvuda selle teemaga lähemalt.

Mullastik

Lähistroopikas on muld pruunmuld. Vetevõtk on hõre ja muld ise on viljakas.

Kliimavööde

Lähistroopiline kliimaööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning suvi on soe ja kuiv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Mandrite keskosas valitseb terve aasta kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid väiksed ning suvel suured. Kõige suurem lähistroopiline ala paikneb Vahemere ääres. Lähistroopilist kliimat leiab Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Austraaliast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast.

Maavarad

Maavaradest pole palju lugeda. Aga Kagu-Hiina on väga rikas maavarade poolest. Seal leidub rauda, mangaani, tina, volframit, elavhõbedat ning hulgaliselt kivisütt. Tegeletakse karjakasvanduse, taimekasvatuse ja toiduainetööstusega.

Haigused

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ja millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel. Ravita jäänud malaaria on krooniline haigus. 

Lisaks sellele on ka kollapalaik.
Kollapalavik on kollapalaviku viiruse põhjustatud äge viirushaigus, mida levitavad emased pistesääsklased. Haigus on pärit Aafrikast, kust see kandus Lõuna-Ameerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka.

     

Taimestik

Lähistroopilistes metsades kasvavad nii igihaljad kui ka heitlehelised lehtpuud. Taimeriik on lähistroopilistes metsades väga mitmekesine, sest elutingimused on väga erinevad. Seal kasvatatakse ka oliive, tsitruseid, sidruneid, apelsine, mandariine ning greipe. Taimestiku ilme määrab sademete hulk ja jaotumine.

Korgitamm


Oleander


Pistaatsia


Oliivid


Tsitrused


Sidrunid


Apelsin


Mandariinid


Greip

Loomastik

Vahemerelise kliimaga aladel on metsloomi tiheda asustuse tõttu väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Loomakasvatuse peamised harud on lamba- ja kitsekasvatus. Looma- ja linnuriik niisketes on lähistroopilistes metsades väga mitmekesine, kuna elutingimused on väga erinevad. Loomastikku vaatleme paralleelselt taimestikuga üksikasjalikumalt samuti edaspidi.

Mägikits
 

Lambad