Tutvustus

Tere, meie oleme Eneli ja Kätlyn. Käime Suure-Jaani Koolis 8. b klassis. Hakkame tegema blogi teemal lähistroopika ja troopiline mets. Järgmistes postitustes saate tutvuda selle teemaga lähemalt.

Mullastik

Lähistroopikas on muld pruunmuld. Vetevõtk on hõre ja muld ise on viljakas.

Kliimavööde

Lähistroopiline kliimaööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning suvi on soe ja kuiv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Mandrite keskosas valitseb terve aasta kuiv õhk, talvel on seal temperatuurid väiksed ning suvel suured. Kõige suurem lähistroopiline ala paikneb Vahemere ääres. Lähistroopilist kliimat leiab Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Austraaliast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast.

Maavarad

Maavaradest pole palju lugeda. Aga Kagu-Hiina on väga rikas maavarade poolest. Seal leidub rauda, mangaani, tina, volframit, elavhõbedat ning hulgaliselt kivisütt. Tegeletakse karjakasvanduse, taimekasvatuse ja toiduainetööstusega.

Haigused

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ja millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel. Ravita jäänud malaaria on krooniline haigus. 

Lisaks sellele on ka kollapalaik.
Kollapalavik on kollapalaviku viiruse põhjustatud äge viirushaigus, mida levitavad emased pistesääsklased. Haigus on pärit Aafrikast, kust see kandus Lõuna-Ameerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka.

     

Taimestik

Lähistroopilistes metsades kasvavad nii igihaljad kui ka heitlehelised lehtpuud. Taimeriik on lähistroopilistes metsades väga mitmekesine, sest elutingimused on väga erinevad. Seal kasvatatakse ka oliive, tsitruseid, sidruneid, apelsine, mandariine ning greipe. Taimestiku ilme määrab sademete hulk ja jaotumine.

Korgitamm


Oleander


Pistaatsia


Oliivid


Tsitrused


Sidrunid


Apelsin


Mandariinid


Greip

Loomastik

Vahemerelise kliimaga aladel on metsloomi tiheda asustuse tõttu väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Loomakasvatuse peamised harud on lamba- ja kitsekasvatus. Looma- ja linnuriik niisketes on lähistroopilistes metsades väga mitmekesine, kuna elutingimused on väga erinevad. Loomastikku vaatleme paralleelselt taimestikuga üksikasjalikumalt samuti edaspidi.

Mägikits
 

Lambad

Kliima

Kliima on lähistroopilises ja troopilises metsas üldiselt soe. Talvel lumekatet ei teki. Vihmaperiood on talvel. Lähistroopikas on õhutemperatuurid aasta jooksul üle 0 kraadi. Suvi on palav ja talv soe. Vahemere piirkonnas on suvi kuiv ja talv niiske. Niiskes lähistroopikas on suvel vihmane ja talvel sajab vähem. 

Paiknevus

Niisked lähistroopilised metsad paiknevad mandrite idarannikutel, nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Valdavalt jäävad nad 25. ja 30. laiuskraadi vahele. Kõige suurema ulatusega on nad siiski põhjapoolkeral. Näiteks Ida-Hiinas ja USA kaugosas. Lõunapoolkeral leidub niiskeid lähistroopilisi metsi Kagu-Austraalias Uus-Meremaa põhjasaarel ning Brasiilia kaugosas.

Inimtegevus

Olemasolevad metsad raiutakse põldude laiendamise ja puidu saamise eesmärgil maha, mis vähendab looduslike- ja loomaliikide mitmekesisust. Põllud kurnatakse liigse kasutamisega välja ning nende väetamine võib kaasa tuua veekogude reostuse. Ning kõige lõpuks kaasneb tiheda asustusega veel suur õhureostus ning olmejäätmete suur kuhjumine. Tiheda asustuse põhjusteks on see, et seal on soe kliima, seal on viljakas muld ja need kohad paiknevad mere lähedal.

Keskkonnaprobleemid

Selliste soodsate elutingimuste tõttu on kõik niiske lähistroopika alad tihedasti asustatud.
Tiheda asustusega kaasnevad aga tavaliselt ka keskkonnaprobleemid, sest loodus kurnatakse lihtsalt üle. Olemasolevad metsad raiutakse põldude laiendamise ja puidu saamise eesmärgil maha, mis vähendab looduslike taime- ja loomaliikde mitmekesisust.
Põllud kurnatakse liigse kasutamisega välja ning nende väetamine võib kaasa tuua veekogude reostuse. Kõige lõpuks kaasneb tiheda asustusega veel suur õhureostus ning olmejäätmete suur kuhjumine.